Eneehinnang läbitud kursuse kohta

1. Mida ma õppisin (ära)?

2. Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?

3. Mis aitas mul õppida?

Kursus oli väga kasulik ja informatiivne. Kõige rohkem paelus mind tugitehnoloogia osa. Raskemaks osutus kodulehe tegemine, sest seal pidi olema taipu ja nutikust, et kõik algusest lõpuni kenasti tehtud saaks. Teised ülesanded olid aga pigem analüüsivad. 

See kursus oli kindlasti vajalik, sest nüüd oskan erivajadustega inimesi julgustada kasutama arvuteid. Sain palju teada võimalustest, mis on loodud spetsiaalselt erivajadustega inimeste jaoks. Tean nüüd soovitada ja aidata, mis antud kursus mulle andis. 

Olen väga rahul, et seda ainet sai rahulikult ka kodus teha. Sest pahatihti on koormused suured ning see andis valiku oma aega planeerida. Pean aga ka tunnistama, et minu aja planeerimine väga hästi ei õnnestunud ning hilinesin oma ülesannete tegemisega. Asi oli enda laiskuses ja kättevõtmises. 

Tahan, aga tänada kursuse õppejõude, sest tõesti oli tegu väga huvitava ja informatiivse ainega.

ÜL.6

Facebook

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liige (Wikipedia)

Facebooki rajas informaatika tudeng Mark Zuckenberg koos kaasõpilastega 2003 aastal Harvardi Ülikoolis. Idee sai alguse mõttest, kõrvutada kahte pilti. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Hüüs, S. 2010)

Kevadel ähvardasid tuhanded inimesed Facebookist lahkuda, kuna nad ei pidanud oma privaatsust piisavalt kaitstuks. Sellest hoolimata ei suuda ükski teine suhtlusportaal Facebookile konkurentsi pakkuda. Ainsana kasvab Facebooki kõrval Twitteri kasutajate arv, mis läheneb 200-le miljonile. (Ratt, K.2010)

Registreerumine

Liitumine on lihtne, peab vaid registreeruma avaleheküljel, lisama nime, e-maili aadressi, vabalt valitud salasõna ja sünnikuupäeva. Facebookiga liitumiseks peab olema vähemalt 13 aastat vana. Siis palutakse sul enda kohta natuke lähemalt kirjutada, lisada mõned pildid ning võimaluse korral importida sõprade nimikiri otsesuhtlustarkvarast (näiteks: MSN, Skype), millega oled varem liitunud.

Suhtlemine

Facebook aitab leida kõik sama informatsiooni sisestanud inimesed, sealhulgas ilmselt ka mõne sinu klassi- või kursusekaaslase, ühiste hobide ja huvidega inimesed. See on tegelikult äärmiselt mugav, sest nii saab leida oma põhilised sõbrad Facebook’is kohe üles. Muidugi juhul, kui nad ise on registreerunud. Sotsiaalvõrgustikke võibki pidada suureks sõbra-sõprade omavahelisteks ühendusteks (Hüüs,S. 2010).

Meelelahutus

Facebookis leidub palju mänge. Sealjuures on enamik mänge üles ehitatud põhimõttel, et mida rohkem sõpru, seda lõbusam. Mänge on kõikvõimalikke erinevaid igale maitsele ning mängustiilile.

Lisaks on Facebook hea meeldetuletuste saamiseks või erinevate ürituste otsimiseks/leidmiseks. Iganädalaselt näed sõprade-tuttavate tulevaid sünnipäevi, oma kallima tähtpäevi ning ürituste toimumisi. Viimane on väga tore variant: korraldad näiteks sünnipäeva, lood ürituse kohta infolehe, saadad sõpradele kutse ja nemad vastavad, kas saavad tulla või pigem mitte. (Hüüs, S. 2010)

Probleemid

• Facebook on olnud seotud mitme kohtuasjaga, mille hagejaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. (Wikipedia)

• Ehkki Facebook lubab valida, kes näevad sinu profiili ja kes mitte, võib aeg-ajalt keegi ikkagi üritada sinu andmeid varastada. Facebook on üles ehitatud viisil, mis välistab võimaluse teada saada, kes on sinu ankeeti külastanud (Hüüs,S.2010).

• Facebookil on probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. (Wikipedia)

Minu arvamus:

Külastan Facebooki üldiselt iga päev korra. Tõepoolest on see hea oma sõpradega suhtlemiseks, info jagamiseks, meelelahutuseks. Samas aga olen ettevaatlik erinevate piltide ülespanekuga, oma erinevate ütlustega, sest Internet on siiski avalik ja ligipääsetav ning keegi võib neid võimalusi kuritarvitada. Võtan vastu ainult inimesi, keda ma tõesti tean ja tahan suhelda. Samuti olen märganud kuidas on tekkinud inimestel mängu sõltuvus. Mängud eeldavad, et inimene kindlasti iga päev seda külastaks, mis on kaval nipp, et igapäevaselt lehe külastajaid oleks. Kuid see võib ka tõsiseid probleeme inimeses endas tekitada. 

Vaadates seda kõike nüüd erivajadustega inimese silme läbi, siis näiteks see lehekülg ei läbi W3C kontrolli. Järeldus, et erivajadustega inimestele pole väga tähelepanu pööratud. 

Kokkuvõttes võin öelda, et eks igal asjal on oma head ja vead. Kuid eripedagoogikast lähtudes, annab veel palju sellel maastikul parandada.

Allikad:

1.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest

2.http://www.digitark.ee/?p=2576&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A 

3. http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook

Ül.5

Analüüsisin Signe kodulehte. 

Lehekülg vastab W3C standardile Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi (http://validator.w3.org./) 

Kodulehel oli tutvustatud koeratõugu Shar Pei. Kujunduse poolelt oleks võinud tekst olla mõlemalt poolt koondatud. Tekst oli pikas rivis ja minul oli raske lugeda.  Kujundus üldiselt oli ilus ja ei häirinud silma. Kodulehe tegemisel oli kasutatud:  3 omavahel lingitud HTML-faili, 1 ühine CSS-fail, vähemalt 1 graafiline element igal lehel. Võib olla oleks võinud veidi informatiivsem olla. Kuid loodetavasti ta ka täiendab seda ja sellest võib väga kasulik koduleht saada koeraomanikele.

Ül. 4

Lugesin Kaido Kikkase materjale tugitehnoloogiate kohta puuetega inimestele ning kõige rohkem paelus mind liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele mõeldud tehnoloogiad. Siin toon võrdluseks välja tavaklaviatuuri ja erivõtteid nende kasutamiseks/kohandamiseks ning erikujulised klaviatuurid.

Tavaklaviatuurid ja erivõtted, tavaklaviatuuride kohandamine. Esimeseks märksõnaks on asukoha muutmine, seda juhul kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.

Klaviatuuri asukoha muutmisest on kasu ka inimestel, kellel on jalgadega lihtsama klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olema ka spetsiaalsed klaviatuurid.

Teiseks märksõnaks oleks tavaklaviatuuri muutmine/kohandamine ehk muudetakse arvutis olevaid seadeid muutmaks puudega inimeste arvutikasutamise lihtsamaks. Seda võimaldavad enamik tänapäevaseid operatsioonisüsteeme, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kui tarvilikke lisandusi (Kikkas, 2009)

Sellisteks utiilideks on (need on olemas ühel või teisel kujul Windowsis, Linuxis kui MacOSis):

• StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega, eriti vajalik on see kasutajatele kes töötavad ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele.
• RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega või lülitab kordusmehhanismi täiesti välja, asendamatu kasutajatele kes on aeglase reaktsiooniga, sest kui klahvi liiga kaua all hoitakse ja käivitub selle kordusmehhanism.
• SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida.
• Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp) (Kikkas, 2009)

Riistvaralise abivahenina on võimalik kasutada klaviatuuriraami (ingl. k. keyguard) - tegemist on aukudega raamiga, mis kinnitatuna klaviatuuri peale aitab ära hoida tahtmatutest liigutustest ja halvast koordinatsioonist tingitud valesid klahvivajutusi. Seda seadet kasutatakse sageli koos eelpoolnimetatud tarkvaraliste vahenditega (Kikkas, 2009).

Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus ja ei pea nö „oma varustust“ pidevalt kaasas kandma. Samuti on võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on ka odavamad kui spets.seadmed. Samas paljudele ei pruugi tavaklaviatuurid sobida ka siis kui neid on kohandatud.

Erikujulised klaviatuurid. Sellised abivahendid võetakse kasutusele siis kui tavakasutajatele mõeldus abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik. Sellised erikujulised klaviatuurid on:

• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009)

Erivajadustega inimese jaoks on nende klaviatuuride kasutamine kindlasti kergenduseks, uute võimaluste loomiseks ja üleüldiselt väga positiivne nähtus. Kuid negatiivsemaks pooleks on kindlasti nende kättesaadavus, kohandamine ning hind. Sest erivahendid on alati olnud üsnagi kulukad. Loodetavasti toetuste ja erinevate lähenemistega saab vajalikud abivahendid siiski soetada. Tõesti oli seda kõike väga huvitav lugeda, sest isiklikult polnud ma teadlik kõikidest võimalustest. Kasulik tulevikuks ning tean ka soovitada.

Allikad:

1.Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

Ül. 3

IT rollist erivajadustega inimestele

Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit. Erivajadustega inimeste puhul on vähemalt Eesti tingimustes olnud pigem probleemiks just tehniline pool - eripedagoogikal on Eestis juba pikad traditsioonid (ehkki laiemas mõttes erivajadusi on käsitletud juba vähem - lisades siia näiteks üliandekad õpilased oma märksa teistlaadi vajadustega), kuid näiteks puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste osas on kompetents Eestis tänini ebaühtlane ja killustatud. (Kikkas, 2009)

Juba mitu aastat on IT Kolledži, Microsoft Eesti ja DHL`i eestvedamisel kogutud erivajadustega inimestele kasutatud arvuteid. Ka firmadele mõjub väga hästi kui nende kasutuses olnud arvutid leiavad endale väärilise koha ja pakuvad kasutajale rõõmu veel aastateks. Arvutid, mis on kuskil firmas oma missiooni täitnud, sobivad suurepäraselt lihtsamateks töödeks, tekstitöötluseks või interneti lehitsemiseks. Need inimesed, kes endale arvutit osta ei jõua, väärivad seda, et neil siiski oleks võimalus kasutada arvutit, sest näiteks liikumispuudega inimesele on arvuti tihtipeale aknaks maailma (Kahar, 2007).

Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (Kikkas, 2009).

Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad - ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus. Eriti tähtis on puuetega inimestele juurdepääs haridusele ja tööhõivele (Kikkas, 2009).

Arvan, et IT mängib erivajadustega inimese elus suurt rolli. Kui meie kasutame erinavaid suhtlusportaale, e-maile, teeme Interneti vahendusel ülekandeid, loeme ajalehti jne, siis miks ei võiks seda teha ka erivajadustega inimene? Tänapäeval me paratamatult puutume kokku arvutitega. Sain aru IT tähtsusest, erivajadustega inimese jaoks kui tutvusin Meelis Luksiga 2 aastat tagasi. Meie suhtlus põhiliselt käib läbi msn'i. See on hea võimalus oma sõprade, tuttavate ja kolleegidega suhtlemiseks ning eriti veel nende jaoks, kellel on takistusi rääkimisega. Samuti arvan, et see on üks osa meie ühiskonna paremaks muutmise teel. Vähesed mõtlevad selle peale kuid me kõik tahame paremaid võimalusi igas valdkonnas.

Meelis: Peale minu kunstihuvi, olen ka suur arvutikasutaja. Esimest korda sain arvutiga tutvust teha 92. aastal, kui mu sõber Kaido Kikkas TTÜ-st tõi mulle ühe kooliarvutiks nimetatud "Juku". Selle abil sain arvuti olemuse selgeks ja programmeerisin isegi paar mängukest. Edasi tulid veidi võimsamad arvutid ning üheksakümne neljanda aasta lõpus sain endale oma esimese PC ja mõne aja pärast avanes ligipääs ka Internetile.

Olen iseseisvalt arvuteid õppinud. Valdan mitmeid programmeerimiskeeli, oskan Linuxit kasutada ja administreerida. On oma server www.lux.ee ja oma telnetipõhine jututuba "Vanalinn". Olen Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ametlik webmaster. Lõpetasin 2003 aasta sügisel TTÜ-s internetipõhises õppeprogrammi "THINK" ja töötan hetkel THINK Eesti juures webmastri ning tehnilise toena.

Mina pean ennast täitsa tavaliseks inimeseks ja ma olengi seda, kuigi mu füüsis ning võimalus endaga hakkama saada on veidi teistsugused tavainimese omadest. Elu on elamiseks mitte virisemiseks.(http://www.lux.ee/mella/kesolen.php) 

Seega annab IT kindlasti palju juurde erivajadusega inimesele: töö, kommunikatsioon, igapäevased toimetused, info jne.  Pole kahtlustki, et see on kõigi jaoks oluline, kuid igaüks võiks selle parendamisele kaasa aidata kui oma ideid ja mõtteid ühiselt jagada.

Allikad:

1.Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

2. Meelis Luks koduleht

http://www.lux.ee/mella/

3.Kahar.K (2007) Arvutid puuetega inimestele.

http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398

Ül.2: koduleht

Toredaid elamusi!

Kodulehele saate siit

Ül.1: Erivajadused läbi aegde

Puue kui tabu

Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:

• Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta
• Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse 

(Kikkas, 2009)

Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. (Kikkas, 2009)

Puue kui tervisehäire

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.

Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.

Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi. (Kikkas, 2009)

Puue kui ühiskonna probleem

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. (Kikkas, 2009)

Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus":

Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine)
Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda)
Sotsiaalne (peetakse "sandiks", ei saa tööd). (Kikkas, 2009)
 

Puue kui eluviis

Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.(Kikkas, 2009)

Eesti lähiminevik ja puudega inimesed

Nagu ilmselt me kõik mäletame siis Nõukogude Liidus puudega inimesi ei olnud. Selline asi on lausa ametlikult dokumenteeritud, erinevate allikate puhul puudus lihtsalt puude kui nähtuse definitsioon.Tegelikult olid nad lihtsalt rangelt eraldatud. Hariduse poole pealt olid füüsilise puudega inimesed eelistatumad. Põhihariduse said küll enamus, aga sealt edasi, pidi olema puudega inimesel endal palju jõudu, tahet ja ka jonni, et edasi saada õppida. Töö võimalused olid üprisgi piiratud – pimedad inimesed tegid harju ja liikumisinvaliidid kingi. (Kikkas, 2009)