ÜL.6

Facebook

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liige (Wikipedia)

Facebooki rajas informaatika tudeng Mark Zuckenberg koos kaasõpilastega 2003 aastal Harvardi Ülikoolis. Idee sai alguse mõttest, kõrvutada kahte pilti. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Hüüs, S. 2010)

Kevadel ähvardasid tuhanded inimesed Facebookist lahkuda, kuna nad ei pidanud oma privaatsust piisavalt kaitstuks. Sellest hoolimata ei suuda ükski teine suhtlusportaal Facebookile konkurentsi pakkuda. Ainsana kasvab Facebooki kõrval Twitteri kasutajate arv, mis läheneb 200-le miljonile. (Ratt, K.2010)

Registreerumine

Liitumine on lihtne, peab vaid registreeruma avaleheküljel, lisama nime, e-maili aadressi, vabalt valitud salasõna ja sünnikuupäeva. Facebookiga liitumiseks peab olema vähemalt 13 aastat vana. Siis palutakse sul enda kohta natuke lähemalt kirjutada, lisada mõned pildid ning võimaluse korral importida sõprade nimikiri otsesuhtlustarkvarast (näiteks: MSN, Skype), millega oled varem liitunud.

Suhtlemine

Facebook aitab leida kõik sama informatsiooni sisestanud inimesed, sealhulgas ilmselt ka mõne sinu klassi- või kursusekaaslase, ühiste hobide ja huvidega inimesed. See on tegelikult äärmiselt mugav, sest nii saab leida oma põhilised sõbrad Facebook’is kohe üles. Muidugi juhul, kui nad ise on registreerunud. Sotsiaalvõrgustikke võibki pidada suureks sõbra-sõprade omavahelisteks ühendusteks (Hüüs,S. 2010).

Meelelahutus

Facebookis leidub palju mänge. Sealjuures on enamik mänge üles ehitatud põhimõttel, et mida rohkem sõpru, seda lõbusam. Mänge on kõikvõimalikke erinevaid igale maitsele ning mängustiilile.

Lisaks on Facebook hea meeldetuletuste saamiseks või erinevate ürituste otsimiseks/leidmiseks. Iganädalaselt näed sõprade-tuttavate tulevaid sünnipäevi, oma kallima tähtpäevi ning ürituste toimumisi. Viimane on väga tore variant: korraldad näiteks sünnipäeva, lood ürituse kohta infolehe, saadad sõpradele kutse ja nemad vastavad, kas saavad tulla või pigem mitte. (Hüüs, S. 2010)

Probleemid

• Facebook on olnud seotud mitme kohtuasjaga, mille hagejaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. (Wikipedia)

• Ehkki Facebook lubab valida, kes näevad sinu profiili ja kes mitte, võib aeg-ajalt keegi ikkagi üritada sinu andmeid varastada. Facebook on üles ehitatud viisil, mis välistab võimaluse teada saada, kes on sinu ankeeti külastanud (Hüüs,S.2010).

• Facebookil on probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. (Wikipedia)

Minu arvamus:

Külastan Facebooki üldiselt iga päev korra. Tõepoolest on see hea oma sõpradega suhtlemiseks, info jagamiseks, meelelahutuseks. Samas aga olen ettevaatlik erinevate piltide ülespanekuga, oma erinevate ütlustega, sest Internet on siiski avalik ja ligipääsetav ning keegi võib neid võimalusi kuritarvitada. Võtan vastu ainult inimesi, keda ma tõesti tean ja tahan suhelda. Samuti olen märganud kuidas on tekkinud inimestel mängu sõltuvus. Mängud eeldavad, et inimene kindlasti iga päev seda külastaks, mis on kaval nipp, et igapäevaselt lehe külastajaid oleks. Kuid see võib ka tõsiseid probleeme inimeses endas tekitada. 

Vaadates seda kõike nüüd erivajadustega inimese silme läbi, siis näiteks see lehekülg ei läbi W3C kontrolli. Järeldus, et erivajadustega inimestele pole väga tähelepanu pööratud. 

Kokkuvõttes võin öelda, et eks igal asjal on oma head ja vead. Kuid eripedagoogikast lähtudes, annab veel palju sellel maastikul parandada.

Allikad:

1.http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest

2.http://www.digitark.ee/?p=2576&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A 

3. http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook

Ül.5

Analüüsisin Signe kodulehte. 

Lehekülg vastab W3C standardile Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi (http://validator.w3.org./) 

Kodulehel oli tutvustatud koeratõugu Shar Pei. Kujunduse poolelt oleks võinud tekst olla mõlemalt poolt koondatud. Tekst oli pikas rivis ja minul oli raske lugeda.  Kujundus üldiselt oli ilus ja ei häirinud silma. Kodulehe tegemisel oli kasutatud:  3 omavahel lingitud HTML-faili, 1 ühine CSS-fail, vähemalt 1 graafiline element igal lehel. Võib olla oleks võinud veidi informatiivsem olla. Kuid loodetavasti ta ka täiendab seda ja sellest võib väga kasulik koduleht saada koeraomanikele.

Ül. 4

Lugesin Kaido Kikkase materjale tugitehnoloogiate kohta puuetega inimestele ning kõige rohkem paelus mind liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele mõeldud tehnoloogiad. Siin toon võrdluseks välja tavaklaviatuuri ja erivõtteid nende kasutamiseks/kohandamiseks ning erikujulised klaviatuurid.

Tavaklaviatuurid ja erivõtted, tavaklaviatuuride kohandamine. Esimeseks märksõnaks on asukoha muutmine, seda juhul kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.

Klaviatuuri asukoha muutmisest on kasu ka inimestel, kellel on jalgadega lihtsama klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olema ka spetsiaalsed klaviatuurid.

Teiseks märksõnaks oleks tavaklaviatuuri muutmine/kohandamine ehk muudetakse arvutis olevaid seadeid muutmaks puudega inimeste arvutikasutamise lihtsamaks. Seda võimaldavad enamik tänapäevaseid operatsioonisüsteeme, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kui tarvilikke lisandusi (Kikkas, 2009)

Sellisteks utiilideks on (need on olemas ühel või teisel kujul Windowsis, Linuxis kui MacOSis):

• StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega, eriti vajalik on see kasutajatele kes töötavad ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele.
• RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega või lülitab kordusmehhanismi täiesti välja, asendamatu kasutajatele kes on aeglase reaktsiooniga, sest kui klahvi liiga kaua all hoitakse ja käivitub selle kordusmehhanism.
• SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida.
• Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp) (Kikkas, 2009)

Riistvaralise abivahenina on võimalik kasutada klaviatuuriraami (ingl. k. keyguard) - tegemist on aukudega raamiga, mis kinnitatuna klaviatuuri peale aitab ära hoida tahtmatutest liigutustest ja halvast koordinatsioonist tingitud valesid klahvivajutusi. Seda seadet kasutatakse sageli koos eelpoolnimetatud tarkvaraliste vahenditega (Kikkas, 2009).

Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus ja ei pea nö „oma varustust“ pidevalt kaasas kandma. Samuti on võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on ka odavamad kui spets.seadmed. Samas paljudele ei pruugi tavaklaviatuurid sobida ka siis kui neid on kohandatud.

Erikujulised klaviatuurid. Sellised abivahendid võetakse kasutusele siis kui tavakasutajatele mõeldus abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik. Sellised erikujulised klaviatuurid on:

• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009)

Erivajadustega inimese jaoks on nende klaviatuuride kasutamine kindlasti kergenduseks, uute võimaluste loomiseks ja üleüldiselt väga positiivne nähtus. Kuid negatiivsemaks pooleks on kindlasti nende kättesaadavus, kohandamine ning hind. Sest erivahendid on alati olnud üsnagi kulukad. Loodetavasti toetuste ja erinevate lähenemistega saab vajalikud abivahendid siiski soetada. Tõesti oli seda kõike väga huvitav lugeda, sest isiklikult polnud ma teadlik kõikidest võimalustest. Kasulik tulevikuks ning tean ka soovitada.

Allikad:

1.Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused