Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit. Erivajadustega inimeste puhul on vähemalt Eesti tingimustes olnud pigem probleemiks just tehniline pool - eripedagoogikal on Eestis juba pikad traditsioonid (ehkki laiemas mõttes erivajadusi on käsitletud juba vähem - lisades siia näiteks üliandekad õpilased oma märksa teistlaadi vajadustega), kuid näiteks puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste osas on kompetents Eestis tänini ebaühtlane ja killustatud. (Kikkas, 2009)
Juba mitu aastat on IT Kolledži, Microsoft Eesti ja DHL`i eestvedamisel kogutud erivajadustega inimestele kasutatud arvuteid. Ka firmadele mõjub väga hästi kui nende kasutuses olnud arvutid leiavad endale väärilise koha ja pakuvad kasutajale rõõmu veel aastateks. Arvutid, mis on kuskil firmas oma missiooni täitnud, sobivad suurepäraselt lihtsamateks töödeks, tekstitöötluseks või interneti lehitsemiseks. Need inimesed, kes endale arvutit osta ei jõua, väärivad seda, et neil siiski oleks võimalus kasutada arvutit, sest näiteks liikumispuudega inimesele on arvuti tihtipeale aknaks maailma (Kahar, 2007).
Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (Kikkas, 2009).
Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad - ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus. Eriti tähtis on puuetega inimestele juurdepääs haridusele ja tööhõivele (Kikkas, 2009).
Arvan, et IT mängib erivajadustega inimese elus suurt rolli. Kui meie kasutame erinavaid suhtlusportaale, e-maile, teeme Interneti vahendusel ülekandeid, loeme ajalehti jne, siis miks ei võiks seda teha ka erivajadustega inimene? Tänapäeval me paratamatult puutume kokku arvutitega. Sain aru IT tähtsusest, erivajadustega inimese jaoks kui tutvusin Meelis Luksiga 2 aastat tagasi. Meie suhtlus põhiliselt käib läbi msn'i. See on hea võimalus oma sõprade, tuttavate ja kolleegidega suhtlemiseks ning eriti veel nende jaoks, kellel on takistusi rääkimisega. Samuti arvan, et see on üks osa meie ühiskonna paremaks muutmise teel. Vähesed mõtlevad selle peale kuid me kõik tahame paremaid võimalusi igas valdkonnas.
Meelis: Peale minu kunstihuvi, olen ka suur arvutikasutaja. Esimest korda sain arvutiga tutvust teha 92. aastal, kui mu sõber Kaido Kikkas TTÜ-st tõi mulle ühe kooliarvutiks nimetatud "Juku". Selle abil sain arvuti olemuse selgeks ja programmeerisin isegi paar mängukest. Edasi tulid veidi võimsamad arvutid ning üheksakümne neljanda aasta lõpus sain endale oma esimese PC ja mõne aja pärast avanes ligipääs ka Internetile.
Olen iseseisvalt arvuteid õppinud. Valdan mitmeid programmeerimiskeeli, oskan Linuxit kasutada ja administreerida. On oma server www.lux.ee ja oma telnetipõhine jututuba "Vanalinn". Olen Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ametlik webmaster. Lõpetasin 2003 aasta sügisel TTÜ-s internetipõhises õppeprogrammi "THINK" ja töötan hetkel THINK Eesti juures webmastri ning tehnilise toena.
Mina pean ennast täitsa tavaliseks inimeseks ja ma olengi seda, kuigi mu füüsis ning võimalus endaga hakkama saada on veidi teistsugused tavainimese omadest. Elu on elamiseks mitte virisemiseks.(http://www.lux.ee/mella/kesolen.php)
Seega annab IT kindlasti palju juurde erivajadusega inimesele: töö, kommunikatsioon, igapäevased toimetused, info jne. Pole kahtlustki, et see on kõigi jaoks oluline, kuid igaüks võiks selle parendamisele kaasa aidata kui oma ideid ja mõtteid ühiselt jagada.
Allikad:
1.Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused
Allikad:
1.Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused
2. Meelis Luks koduleht
3.Kahar.K (2007) Arvutid puuetega inimestele.
Tubli! Minule, kui lugejale, meeldis teie essee, on tunda teema valdamist, olete toonud asjakohaseid näiteid ja esitanud oma arvamust. Siiski ärge unustage interneti varjukülge, vale identiteet ja muud pettused!
ReplyDelete